Kolmandik sellest ajast on selja taga, mis ma siin Cambridges saan olla. On tekkinud õrn arusaam sellest, mis siin tehakse, kuidas seda tehakse ja miks seda tehakse. Õrn arusaam. Sellele lisaks on tekkinud õrn arusaam R keelest, suuremahulistest andmetest ja üldse sellest, mida snapshot tüüpi (ilma ajalise mõõtmeta) andmetega peale saab hakata.
Ma arvan, et eredaim lambike, mis minu jaoks põlema läks viimase kolme nädala jooksul on see, et õppimine ongi töö. Või töö ongi õppimine. Olles palju aastaid progemist teinud, olen mitmeid kordi välja toonud, et kõik ülesanded on erinevad, alati tuleb midagi uut leiutada. Enese jaoks ma ei lugenud seda leiutamist ja avastamist kunagi töö osaks - töö algas siis kui tee lahenduseni oli teada ja seda tuli hakata ellu viima. Nüüd olen jõudnud arusaamisele, et teadusmaailmas on leiutamine ja avastamine peaaegu kogu tegevus, vähemalt selles osas, millega ma olen kokku puutunud. Sellepärast see mulle vist niiväga meeldibki - see ei ole minu jaoks töö. Kui ma juunis ühe uuringu andmeid kokku tõstsin, siis leidsin selle tegemiseks viisi, kus ma ise pidevalt juurde õppisin ja teema üldse uue lähenemisega lahendasin. Oleksin ma teinud seda lihtsalt copy-pastet kasutades, oleks ilmselt väga-väga tüütu tegevus olnud. Lõppkokkuvõttes oli ajakulu ja väljund ilmselt sama, aga mul oli samal ajal huvitav ja põnev :)
Tagasi tulles töö ja õppimise juurde, siis viimane kolm nädalat on üks pidev õppimine olnud, mida siit blogist ka jooksvalt näha on :) Ma olen seda seni küll pigem tööks nimetanud ja täna õhtul mulle jõudiski kohale, et tegelikult on seda töö osa ikka väga vähe olnud. Samas ei ole tegemist olnud ka flow-ga, pigem eesmärgipärase tegevusega omandada uusi oskuseid, ehk inglise keeles deliberate practice (see on üldse üks väärt blog). Raske, aga rahuldust pakkuv :)
Eks näis, mida järgmise kolm nädalat toovad. Teise kolmandiku lõpus ootab mind koolitus item response theory ja adaptiivse testimise teemal, ootan põnevusega :)
Täna sai lõpuks ka jooksmas käidud, oli abiks :)